Sain emalt väikese märkuse, et ta minu aastaplaanis ei näe veel ühte minu eesmärki. Ehk alateadlikult hoidusin selle lisamisest, et nii öelda endale tagalat hoida. Jah, see igipõline naiste mure – kaalust alla võtta. Kõrvalt küll öeldakse, et ei ole ju midagi ja niikaua kui ma ennast peeglist või pildilt ei vaata, ei olegi midagi viga. Kui aga kapist ühedki püksid jalga ei lähe ja ainukesed suuremad ostetud püksid ilmselt varsti auku kuluvad, siis vist ikka peab muretsema. Ja tegelikult suurem mure, kui pisut vormist väljas keha, on see, et võhma ei ole.

Esimesed sammud on astutud ja spordiklubi välja valitud. Kolmes trennis kohalgi käidud. Tegin täna ka otsuse, et osalen Salenejaprogrammis, kust saaksin ka toitumiskava.

Eesmärk? Peab ju eesmärgi seadma, aga kuidas Sa sead seda, kui tegelikult ei saa ju neiupõlve kaalust unistada. Ideaalis võiks -10 kg olla, aga õnnelik oleksin ka -8 kg puhul. Nii, siin see siis nüüd on, must-valgelt kirjas.

Pilte? Endast? Ei, juba pool aastat ei suuda ma ühtegi enda pilti salvestada :). Pildid siis sellest, millest ma loobuma pean :)