Märkmed, luuleread

Mõned read, mis võiks kirjas olla

Sissejuhatuseks ei olegi midagi muud öelda, kui et ma ei ole luuletaja ja ei pretendeerigi selleks. Kuid tahaks iseendale kirja panna mõned luuletused, soovid ja lihtsalt mõtteterad. Märkmikud ja paberilehed lihtsalt kaovad sahtli põhja. Ja enamasti on need read kirja saanud, kas autos, külla sõites või juba ukse vahel kodunt lahkudes, kui googles pakutav ei tundu kõige parem valik – stiilis “Ringi ratast käivad aastad…”  või “elu on kui liiv, ruttu voolab sul peost…” või “Uuel aastal uue hooga..”

Jana R.

Sõbrale…

Kallimaks kui kullakoormat
tuleb tarkust tunnistada…
Nii kord koolis räägiti.
Siis veel päris elust teadmata,
tarkust taga ajades
ja tutvust kokku kogudes
karjääriredelile ronides
see peaminegi selgeks sai –
Et mis ka ei juhtuks,
kus ka ei oleks,
kõigest kallimaks peab sõprust tunnistama.
Aastaid kõrvu käidud,
head ja halba näha saadud.
Lapsed, mehed kokku viidud,
nõnda sõprusliit sai loodud.

Jana R.

Kallile vennalapsele, Sõbrale…

Elus juhtuda võib paljutki
kuid teelt kõrvale ei vii see Sind
Sind ei lükka kaljultki
sest oskad lennata kui lind.

Sinus jõulist kotkast on
kõrvu paitvat ööbikutki
peret hoidev luikki peidus on
rääkimata rändlinnu julgustki.

Ei loodusjõud Sust jagu saa
linnaelu keeriseski pesakoha leiad Sa
ei metsaradelgi siht Sul kao
kõrgelt lihtsalt, pilgu heidad Sa.

Emale…

Algul vaikselt päevad läevad
siis liikumas on juba kuud
ja Sulle märkamatult kaovad
Sulle armsaks saanud sügiskuud.

Kui aastaid lugedes Sa peatud
siis märkad – mõned neist on veatud
Kuid tõdema siis siiski peadki
ka parimatest parimatel alati ei veagi.

Kuid mälestustest eredaimaks
jäävadki just kirevaimad
elu tõsidusest lahvatavad
ja emotsioonidest pakatavad

Just Sinu enda parimad
ja Sulle kõige kallimad
kirevaimad sügiskuud
on kasvatanud Sinu õnnepuu

70 viljaga ja tugevaima tüvega
et hoida – hellitada Sind
et rõõmust – õnnest hüüaks rind – 
ei olnud asjatud need aastad!

Jana R.

Lapse Õpetajale…

Sa juhendad meid, kui oleme teelt eksinud.
Sa toetad meid, kui me oleme nõrgad.
Sa paned meid uskuma iseendasse
ja enda oskustesse.
Sa oled siin, et parandada meie vigu.
Olulised asjad on need,
mida Sa teed iga päev!

Me soovime, et Sa saaksid näha
ennast läbi meie silmade,
sest siis Sa näeksid, kui oluline ja kallis oled meile  –
meie kallis õpetaja Riina!

Jana R.

Pojale…

Usu, et meie nõu ja kogemus
on abiks Sulle kogu eluks.
Usu, et mõnigi sõnelus on abiks
mõnekski raskeks juhuks.
Usu, et elu on ilus
kuigi vahel sest aru ei saa.
Usu, et naeratus Sinus on võtmeks,
mille vastu ei saa.

Jana R.

Kõigile…

Kõik mis täna kanis tundub
homme uue värvi leiab.
Vahel värvidel ei ole vahet,
sest sõpru häid Sul ikka leidub!