Kaart copy 8

Kas mul on väljakujunenud oma stiil?

Sageli küsitakse minult, kas mul on kindel stiil, mida ma teen. Endale mulle tundub, Loe edasi »

140707__MG_7869

Kui kliendiga koostöö sujub, siis sünnivad imelised lahendused.

Üheks põhjuseks miks ma hakkasid seda tööd tegema on just silmaga nähtava tulemuse nägemine. Loe edasi »

DSCN9094

Koduring, kas blogi või firma koduleht.

Ärimaailmas öeldakse, et tegevused peaksid olema eesmärgistatud. Uuem suund ütleb, et inimene peab tegema seda, Loe edasi »

DSCN8512

Kaunis kevad on alanud ja elu käib oma rada.

Ma tean, et vaikus kodulehel ei ole heaks märgiks. Koduleht seisab ja tekib tunne, Loe edasi »

18

Kaunist Vabariigi aastapäeva!

Vahel me unustame ära, kui kaunil maal me elame. Unustame ära, milline oleks võinud Loe edasi »

DSCN7803

Head uut aastat!

Viimane aeg on soovida teile kõigile: “Head uut aastat!” Et aasta oleks täis võimalusi, Loe edasi »

DSCN6864

Esimene koolipäev. Mida mina lapsevanemana tunnen?

Hommikul avades uudiseid näen pealkirja: “Kurb kooliaasta algus..”. Küsime siis, mida mina tunnen esimese Loe edasi »

DSCN5048

Meie päevad Leedus.

Arvutasime, mis me arvutasime ja jäime pidama viie aasta peal. Täpselt viis aastat ei Loe edasi »

DSCN4819

Pikk paus, aga miks?

Siia lehele olen tavaliselt lisanud pilte ja mõtteid mingi kindla emotsiooni ajel. Kas mul Loe edasi »

enchanted-corner.tumblr.com

1. mai. Mis emotsioonid meil selle päevaga seoses on?

Me teame, et täna on vaba päev. Miks on vaba päev, mida me tähistame Loe edasi »

sichtschutz-balkon-balkonpflanzen-sonnenschirm-geländer

Kas võime hakata rõdusid korda tegema?

Iga päev algab ilma uurimisega, et mida siis juba kevadtegemistest ära teha saab. Kas Loe edasi »

Kas mul on väljakujunenud oma stiil?

Kaart copy 8

Sageli küsitakse minult, kas mul on kindel stiil, mida ma teen. Endale mulle tundub, et mul ei ole seda. Seda kindlasti ei ole, et ühte või teist sooviks rohkem teha. Ma ise arvan, et ma teen ikka kliendile sobilikku lahendust, olgu selleks siis modernne, klassikaline või skandinaavia stiil. Samas on aga öeldud, et mul on äratuntav käekiri. Sellega hakkan ma küll nõustuma. Mul on sellised sirged ja konkreetsed jooned. Mulle meeldib kandiline rohkem kui ümmargune. Mulle meeldib korrapärane rohkem kui segaduse mulje. Mulle ei meeldi nipsiasjakestest ülekülvatud riiulid. Aga see, mis mulle ei meeldi, võib tekkida ja tekibki peale seda, kui ma olen oma töö lõpetanud.

Kas mul on materjalide eelistusi? Ka seda ma ei saaks öelda, et ma eelistaks näiteks puitu kivile või linast sünteetilisele. Pigem ikka nii, et igale asjale on oma koht ja igal materjalil on oma eelis, mida tuleb siis antud kontekstis arvestada.

Enda eeliseks pean aga kindlasti praktilist lähenemist, nii hinnaklassi osas kui ka lahenduste loomisel – et kõik oleks mugav, praktiliselt kasutatav, vähem hoolt nõudev.

Lisan valminud objektidelt pilte, et mõista, kas mul on kindel stiil, mida teen.

 

Kui kliendiga koostöö sujub, siis sünnivad imelised lahendused.

140707__MG_7869

Üheks põhjuseks miks ma hakkasid seda tööd tegema on just silmaga nähtava tulemuse nägemine. Nii hea on aeg-ajalt tagasi vaadata ja kasvõi poole aasta pärast imetleda tehtut piltidel. Enda kodus märkan end sageli nautimast seda tulemust, mis meie kodus on. Täna just vaatasin, et kui mõnus lahendus on meie elutoas – nii hea on pisut mööblit ümber paigutada ja ilme on täiesti uus ja värske.  Mida ma enda tegemistest toimetamistest õppinud olen ja julgen soovitada, on see, et mõne detaili puhul tasub pisut oodata ja vaadata, milline koht või nurk vajab täiendamist. Hiljem sisse toodud mööbliese või detail võib muuta tulemuse veelgi täiuslikumaks.

Täna väike meenutus magamistubadest. Iga ase pakub rahulikku und just sealsetele elanikele.

Koduring, kas blogi või firma koduleht.

DSCN9094

Ärimaailmas öeldakse, et tegevused peaksid olema eesmärgistatud. Uuem suund ütleb, et inimene peab tegema seda, mis teda õnnelikuks teeb. Mõistus ütleb, et ma ei ela ära ainult sellest, mis mind õnnelikuks teeb. Miks sellised mõtted?

Nimelt sain ma küsitluse, mis on suunatud blogijatele. Täitsin ära, aga samas pani mind see ka mõtlema, kas ma olen blogija? Ma arvan tegelikult, et ma ei ole blogija. Mis eesmärgil on mu koduleht just selline nagu ta on? Miks mul ei ole esilehel enda tehtud tööd või minu kompetentse ülistav tekst? Miks ma siiski aeg-ajalt postitan enda mõtteid ja tundeid siia lehele? Ei oskagi ka ise kohe sellele kõigele vastuseid leida. Vahel lihtsalt tuleb selline soov kirja panna tundeid või kogemusi, mida ma olen viimasel ajal kogenud. Sageli ma suudan kirjapildis kogetu paremini ja selgemalt kokku võtta ning läbi selle tekib hea tunne, et minu elu on täisväärtuslik ja mõttestatud. Ka negatiivsed kogemused elan ma veel kord läbi ja lasen nad endast läbi selleks, et lasta neil siis minna. Üks on selge, et ma ei tee kõike kellegi või millegi pärast – ehk see ongi üks osa sellest, et teha midagi, mis mind õnnelikuks teeb. Ja kuna üldjoontes teeb mind õnnelikuks minu elu: mees, kodu, perekond, minu töö ja minu hobid, siis neid tegevusi aeg-ajalt kokkuvõttes kasvab minu õnn.

Teisest küljest nagu juba öeldud, ainult õnnest ja armastusest ära ei ela, siis on siiski minu kodulehel ka info minust kui sisekujundajast. Aga miks ei ole siis minu tööd esikohal ja miks ei ole üldse kõiki minu töid kodulehel? Lihtne, ma ei taha, et keegi sooviks teha koostööd minu töödega, vaid ma soovin et koostöö huvi võiks tekkida läbi selle, kes ma olen ja alles siis mida ma oskan ja mis sisendit ma suudan anda. Pealegi, kõik kodud on ikka sealsete elanike nägu, kus on kergelt tunda minu käekirja. Ma vähemalt loodan, et see nii on. Kui inimestel ei ole samastumist ja head tunnet teise inimese suhtes, siis teadmistest ja oskustest ei piisa hea tulemuse saavutamiseks.

Ma olen tänulik eelkõige toredate inimeste üle, kes minu teele satuvad ja seejärel õnnelik suurepärase tulemuse üle, mis läbi selle kohtumise saavutatakse. Samas ma kogen ka vähem meeldivaid kohtumisi ning olen õppinud, et need ei vii kunagi hea tulemuseni. Suurepärast tulemust ei anna mitte naeratus näol, vaid ikka ausast ning heast kommunikatsioonist sündiv koostöö. Minu jaoks ei ole sisekujundaja töö autasudele kandideerimine või enda nägemuse teostamine – see on parima lahenduse leidmine kodu loojale. Ja see on võimalik vaid siiras ja ausas läbisaamises. Loomulikult lisaks õnnetundele hea tulemuse üle järgneb ka tasu saamine minu panuse ja südamega asja juures olemise eest ning ka see peaks tulema heast südamest, sest kõik mille sa annad südamega saad sa ka tagasi.

Miks ma sellest kirjutan? Ja selle eelöeldu pärast ongi minu kodulehe avaleheks blogi, kuigi ma ei ole nö traditsiooniline blogija, kes läbi blogimise teenib raha ja teeb reklaami.

Kogu seda juttu sooviksin ilmestada projektiga, mis on viimastel päevadel palju minu tähelepanu ju pühendumist saanud. YIT Kodu korter Mäepealsel, mis avatakse pidulikult 15.06 kell 12.00. Meeldivate kohtumisteni!

 

 

Kaunis kevad on alanud ja elu käib oma rada.

DSCN8512

Ma tean, et vaikus kodulehel ei ole heaks märgiks. Koduleht seisab ja tekib tunne, et kedagi ei olegi enam selle lehe taga. Ikka on, ma olen olemas ja elan uues rütmis, milles elamine ei võimalda enam nii sagedaselt mõtete lisamist kodulehele. Järjekorras siis.

Pereelus on raskuskese nihkunud gümnaasiumite lainele. Alguses tundub see aeg nii kauge ja ebaolulisena ning kui see hetk on käes, siis ei tea me gümnaasiumitest ja kandideerimissüsteemist mitte midagi. Siis saad teada, mis gümnaasiumid üldse olemas on ning saad ka teada, et lisaks pingereale, mis kohal mis kool positsioneerib, ei tea me ikkagi mitte midagi nende koolide olemusest, sisekliimast ning õpetamise kvaliteedist.

Kaunist Vabariigi aastapäeva!

18

Vahel me unustame ära, kui kaunil maal me elame. Unustame ära, milline oleks võinud meie riigi saatus olla, kui me poleks kokku hoidnud. Unustame ära, et meie lastes seisneb meie ja riigi tulevik. Unustame ära, et virisemise asemel peaksime ise midagi ette võtma. Unustame ära, et võiksime olla tänulikud.

Mida me saame siis ette võtta? Saame vaadata ringi ja märgata meie kodumaa kaunidust, aastaaegade vaheldumist, looduse muutumist ja seda mida meie maapõu meile annab. Tunda uhkust vabal maal elamise üle ja soovida seda veel vabaduses mitte olevatele riikidele. Olla ise aus ja mitte varastada riigi vara ja ligimesele kuuluvat – igast üksikisikust algab ausus ja headus. Kui tunneme, et saame midagi oma riigi jaoks või ligimese jaoks teha, siis teeme seda. Ja oleme tänulikud ning uhked, et oleme siin ja praegu ning teeme õigeid tegusid.

Kaunist aastapäeva!

Head uut aastat!

DSCN7803

Viimane aeg on soovida teile kõigile: “Head uut aastat!”
Et aasta oleks täis võimalusi, üllatusi,
unistusi, huvitavaid kohtumisi.
Et te leiaks aega endale, kaaslasele, kodule, lastele,
looduse märkamiseks ning aega, et öelda midagi head.
Aega, millegi tegemiseks – joonistamiseks, lugemiseks, kirjutamiseks, laulmiseks või millegi, mida vaid teie oskate. Aega millegiks millest siiani olete vaid unistanud, aga kunagi pole selle teostamiseks aega olnud.
Et tänasest vahetada ütlemine “homsest” “tänasest” vastu.
Et alati oleks aega suudelda kedagi, kes peab teid imeliseks.
Elada täpselt nii nagu teie suudate ja ma loodan, et sel aastatel te üllatate iseenditki.

Esimene koolipäev. Mida mina lapsevanemana tunnen?

DSCN6864

Hommikul avades uudiseid näen pealkirja: “Kurb kooliaasta algus..”. Küsime siis, mida mina tunnen esimese koolipäeva lõpuks? Kui aus olla, siis praeguseks hetkeks ma olen küll väsinud, aga enda tänase päeva pealkirjaks ma ei paneks kindlasti midagi negatiivset või siis lausa kurba.

Kui me oskame meenutada, milline oli meie kooliaasta algus, siis igal juhul meile ei meenu meediast ühtegi negatiivse alatooniga juhtkirja koolide, õpetajate ja laste tunnete kohta. Miks me mäletame vaid seda, et me tahtsime kooli minna? Jah, me tahtsime, sest teisiti ei olnud mõeldav. Jah, me tahtsime koolivormi kanda, sest teisiti ei olnud mõeldav. Ja kunagi ei arvustatud koolivormi ega kooliõpetajate tujusid-tahtmisi või muud kooliga seonduvat. Loosungid olid ikka positiivsed: “Kool on laste tulekuks valmis”, “Juhani esimene koolipäev oli täis rõõmu ja uusi sõpru”, “Uus kool avati esimesel koolipäeval lillede ja päiksepaistega” jne jne. See tähendab seda, et me mitte ainult ei tahtnud koolis käia, vaid kõik ka soodustas positiivset suhtumist kooli. Mida me aga täna kuuleme koolide kohta positiivset? Kust saabki tulla positiivne emotsioon vanematele ja seejärel lastele?

Meie päevad Leedus.

DSCN5048

Arvutasime, mis me arvutasime ja jäime pidama viie aasta peal. Täpselt viis aastat ei ole ma käinud Leedus isa sünnikodus. Kunagi said kõik suved seal veedetud. Need olid sellised tõelised suved, kus sai hommikul välja joostud ja õhtusöögiks tagasi tuldud. Selle aja sisse mahtus ujumas käimine, metsas luusimine, sõja mängimine, jalka tagumine, korvi viskamine ja vareste püüdmine munadega. Ka mõni töö sai tehtud, nagu puude riita ladumine või heina keeramine.

Kõik oli teisiti kui nüüd. Mäletan veel autolavka aegu, kui tuli kindlal päeval ja kindlas kohas olla, et saaks osta leiba, jahu, suhkrut, soola ja võid. Muu kõik kasvatati või sai tehtud piimast. Tegijaks oli muidugi minu vanaema.

Pikk paus, aga miks?

DSCN4819

Siia lehele olen tavaliselt lisanud pilte ja mõtteid mingi kindla emotsiooni ajel. Kas mul siis enam pole emotsioone? Ikka on, aga emotsioonid vajavad ka tagasisidet ning siit nö mitte liikuvalt lehelt seda ma ei saa. Facebooki lehel on aga aktiivne liikumine ning materjal uueneb igal päeval. Ja igal päeval lisandub ka uusi lugejaid. Sealne leht nö elab ja aktiveerib ka mind tegutsema.

Aga nüüd siis aktiveeriti mind meiliteel ka siia märkmeid lisama. Ja tänane ilm hoiab meid nagunii toas, sest lõpuks sajab ka meie aias.

Mitmed pilved on end meile näidanud küll paugutades või hirmsa tuulega möödudes, kuid kahe nädala jooksul pole õiget sadu siin olnud.

Mis on kuu aja jooksul aias muutunud?

1. mai. Mis emotsioonid meil selle päevaga seoses on?

enchanted-corner.tumblr.com

Me teame, et täna on vaba päev. Miks on vaba päev, mida me tähistame ja kas on mida lastele selle päevaga seoses edasi anda? Seda tegelikult me ei tea. Mina ei oska midagi õpetlikku, tähendusega või mõttega lastele rääkida selle päeva kohta. Natukene sobramist internetis ja tulemuseks on see, et täna on töörahavapüha, mille tähistamise traditsioon on alguse saanud 19. sajandil Ameerikast.

Kas võime hakata rõdusid korda tegema?

sichtschutz-balkon-balkonpflanzen-sonnenschirm-geländer

Iga päev algab ilma uurimisega, et mida siis juba kevadtegemistest ära teha saab. Kas aknaid saab juba pesta? Ei saa, sest tuul viib Su lihtsalt aknalt minema. Kas riisuda saab? Ei saa, sest maa on nii palju märg veel. Kas talveriided saab ära panna? Ei saa, sest jälle lubatakse öökülma. Isegi taimi ette kasvatada ma ei julge veel, sest puudub usk peatselt taimede õue viimise võimaluse ees. Toa aknal aga kipuvad taimed üsna ruttu välja venima. Isegi talverehvid saab alles homme vahetatud :).

Tänane tähelepanek, millest enne magamist paarid räägivad.

ok http-::kevc.tumblr.com:post:45954118669

Hommikul autos sõites oli Star FM-s hommikuprogramm ja seal oli küsimus, millest 14% paaridest voodis enne magamist räägivad?

Vastuseid tuli erinevaid:
“Mida hommikuks süüa”;
“Kuidas laste transport hommikul korraldada”;
“Rahast või töö probleemidest”;
“Mida õhtuks süüa teha”;
“Ei viitsiks homme tööle minna” – sellise pakkumise peale arvas Pille Minev, et sellest rääkijate protsent oleks kindlasti suurem kui 14.

Vaatasime siis mehega teine-teisele otsa ja mõtlesime, et millest meie siis räägime?