Pikk paus, aga miks?

Siia lehele olen tavaliselt lisanud pilte ja mõtteid mingi kindla emotsiooni ajel. Kas mul siis enam pole emotsioone? Ikka on, aga emotsioonid vajavad ka tagasisidet ning siit nö mitte liikuvalt lehelt seda ma ei saa. Facebooki lehel on aga aktiivne liikumine ning materjal uueneb igal päeval. Ja igal päeval lisandub ka uusi lugejaid. Sealne leht

Hingedepäev

Laps ütles, et täna ta mõtleb vanavanaemale, vanavanaisale ning teisele vanavanaemale ja vanavanaisale. Kahjuks saab ta tugineda vaid minu räägitule, sest kõik ei jõua või ei anta võimalust kohtuda kõigiga. Kõigi lähedastega, kellega ma oleks tahtnud enda praegust elu jagada. Kelle juures oleks meil mõnus olnud perega käia ja erinevatest aegadest pajatada. Mul endalgi hakkavad

Hommik

Meie hommikud on teatud rutiinid. Lapse äratamine kooli minekuks. Teise lapse äratamine lasteaeda minekuks. Kui töökohustustega ei ole kiire jõuab ka hommikusöögiks laua katta. Kui aga kiirem hommik, siis lapsed peavad ise kõhutäidet võtma. Siis jookseb kogu pere laiali oma asjatoimetuste juurde. Kindlasti aga peab olema nö rutiinivabu hommikuid. Mil ärkamine on rahulik,  kiiret ei

Mälestused

Mõnikord on mul kahju, et lastel ei ole maakodu, kuhu minna, et näha ning kogeda lihtsaid ja tavalisi asju. Näha kanu sahistamas põõsa all, juua kaevuvett ämbrist, jälgida suveköögis toimetusi, käia WC-s lauda taga, näha udu kaevu tagant tõusmas, pesta jalgu konnatiigis, joosta raudtee äärde, et mööduvale rongile lehvitada, juua lehma piima ja magada heintel.