Pruunist ei saa veel küll.

Seda kodu vaadates sain aru, et ma ikka täitsa valge lainel veel ei ole. Vahepeal on mind enamasti võlunud Skandinaavia kodud. Kuid kui seda eramut silmasin, sain aru, et pruunide toonide ajastu ei ole minu jaoks veel läbi. Puit ja kaminad ning kõrged aknad – mida hing veel vajab? Muidugi ei korva ükski superelamine puudulikku

Veel üks roog, mis väärib jäädvustamist.

Nädalavahetusel sai tehtud hakkliha kartulivorm. Mehele nii maitses, et soovis jällegi kartulivormi. Vahelduseks siis otsisin mõtteid Toidutare lehelt. 1  kg kartulit oliiviõli 4  tk kanafileed (2 pakki) 2  dl hapukoort 120  g suitsupeekonit ( 1 pk) 200  g kirsstomateid meresoola Musta pipart Basiilik (värske) 2-3  dl riivitud juustu 2-3 küüslauguküünt Peeneks viilutatud kartul sai määritud

Mõnus talveilmaga. Seal redutaks kohe kaua.

Kui selline elamine, kuhu sellise olemise luua saaks, oleks kuskil saadaval, siis loodan, et näen seda esimesena. Kui kunagi arvasin, et mina olen korteriinimene ja aias toimetama ma ei hakka. Siis nüüd ei jõua kevadet ära oodata, et käed mullaseks saaks. Ja nüüd siis juba tahaks laudpõrandaga, ahjuga ja laudpinkidega kööki. Siis mis järgmiseks?  

Minu 2013 aasta.

Kui ei soovi siis ka ei saa. Kõik mida soovid, saab ka olema. Need on tõed, millesse tuleb uskuda. Seega panen enda soovid nii öelda siia kirja. Hea aasta lõpus jällegi vaadata, et kõik nii ka läinud on.    

Aasta ongi läbi. Meenutusi.

Võin öelda, et minu elus on olnud aastaid, mida ei tahaks meenutadagi. Kuid siiski ei saa ühegi aasta kohta öelda, et parem kui seda aastat poleks olnud. Kõik aastad on mind õpetanud või järgmiseks etapiks ette valmistanud. Ka halvimad hetked on olnud head selleks, et järgmised ja paremad saaksid tulla. Ja nad on tulnud. Alati

Noorte kodu, mis sai teoks suurepärases koostöös.

Mul on hea meel, et sõbrad-tuttavad julgevad ja soovivad abi paluda, et nende kodud saaksid just sellised nagu unistustes mõeldud on. Ikka on nii, et standard lahendused ei ole just need, mida enda kodus näha soovitakse. Tegemist oli nii öelda elu alustavate noortega, kes enda päris esimest ühiskodu rajamas olid. Kõik oli nagu tavaliselt: kiire

Kodu, millele annavad värvi elanikud.

Selle kodu soovin kindlasti jäädvustada ka enda blogilistis. Naturaalsete materjalidega ning looduslähedastes toonides, millele lisavad pisut kontrasti üksikud musta värvi sisustus esemed. Naturaalne põrand lause kutsub paljajalu peale astuma. Elamise olemus on kohe nii rahulik, et seal ainult lõõgastuks. Kuni mõni hetk vastavalt meeleolule elanikud erksamates toonides riietes elu lisavad. Pildid: http://bostad.erikolsson.se/Pages/ViewObject2.aspx?estate=44986

Pisut ka jõuluseid interjööre.

Palju olen lisanud iterjööride pilte oma Facebooki lehele. Dubleerida vahel küll tüütu, aga samas endalgi siin kodulehel vaatamine kuidagi meeldivam. Kuidagi selline eraldatud koht. Siin ei tea tegelikult palju on lugejaid- vaatajaid, sest keegi ei kommenteeri. Samas kohates inimesi on ikka neid, kes ütlevad, et on leidnud minu blogi ja jälgivad seda. Seda on armas

Jalutuskäik

Hea, et otsustasime täna Raekoja platsile jalutama minna. Kuigi jalutuskäik jäi lühikeseks, sest Ketlinil külmetasid põsed ja minul jalad, oli see vägagi emotsionaalne. Väljas oli küll vaid -11C, siis tuule käes tundus ikka külmem. Just see enne jõule käimine kuuse juurde oli tore. Hiljem oleks olnud selline tunne, et teeme tagantjärgi midagi. Ketlini armas kommentaar

Nii armas aeg – veel viimased sagimised ja homne ongi käes.

Lapsed panevad veel viimased soovid teele. Päkapikud pakivad viimaseid kinke. Emad teevad ostunimekirju ja isad lippavad poodi. Esimesed koogid, pirukad lähevad ehk veel tänagi ahju. Tolm saab võetud ja kõik on ootel. Õhtul veel värelevad neli küünalt ootuses. Jõuluvana otsib riided kapinurgast välja ja lükkab püksid sirgu. Kõik mõlgutavad veel peas mõtteid möödunud aastast, kas