Meie päevad Leedus.

Arvutasime, mis me arvutasime ja jäime pidama viie aasta peal. Täpselt viis aastat ei ole ma käinud Leedus isa sünnikodus. Kunagi said kõik suved seal veedetud. Need olid sellised tõelised suved, kus sai hommikul välja joostud ja õhtusöögiks tagasi tuldud. Selle aja sisse mahtus ujumas käimine, metsas luusimine, sõja mängimine, jalka tagumine, korvi viskamine ja

Pikk paus, aga miks?

Siia lehele olen tavaliselt lisanud pilte ja mõtteid mingi kindla emotsiooni ajel. Kas mul siis enam pole emotsioone? Ikka on, aga emotsioonid vajavad ka tagasisidet ning siit nö mitte liikuvalt lehelt seda ma ei saa. Facebooki lehel on aga aktiivne liikumine ning materjal uueneb igal päeval. Ja igal päeval lisandub ka uusi lugejaid. Sealne leht

Tänane tähelepanek, millest enne magamist paarid räägivad.

Hommikul autos sõites oli Star FM-s hommikuprogramm ja seal oli küsimus, millest 14% paaridest voodis enne magamist räägivad? Vastuseid tuli erinevaid: “Mida hommikuks süüa”; “Kuidas laste transport hommikul korraldada”; “Rahast või töö probleemidest”; “Mida õhtuks süüa teha”; “Ei viitsiks homme tööle minna” – sellise pakkumise peale arvas Pille Minev, et sellest rääkijate protsent oleks kindlasti

Kuidas me ootame kevadet?

Uskumatu kuidas me sõltume loodusest ja kuidas viimasel ajal ei ole muud juttu, kui kuhu see kevad jääb. Loetakse üht- ja teistpidi, et talv on kestnud kuus kuud. Ise vaatasin järele, et esimene ehmatav kogus lund tuli maha 26. oktoobril. Seega on seda alguses ilusana tunduvat, aga praeguseks juba väsitavat valget aega olnud viis pikka

Märkamatult on aprill saabunud.

Mis siis muutunud on? Talvejoped on endiselt seljas. Lumi on ikka veel maas ja mõned hanged on päris hirmutavad, et millal need küll ära sulavad. Täna hommikul näitas kraad ikka 7 külmakraadi. Mis head meelt teeb – on päike, mis ikka külmakraadidele vaatamata ennast näitab ja üritab loodusele kevade nägu näidata. Selle tulemusel muidugi saab

Vahepeal on kevad saabunud?

Arvasin, et olen sel kuul aktiivsem postituste lisaja. Aga on läinud teisiti. Omades rohkem vaba aega, olen ma rohkem hõivatud kui ilma ajata. Huvitav tähelepanek :). Ja selliselt olengi lasknud mööda tähtsa päeva – kevade saabumise. Samas jällegi nagu ei oleks mööda lasknud, sest sel aastal on kevad saabunud vaid kalendri järgi. Mul ei ole

Pühad lähenevad.

Kui pikale veninud külmad ei ahvatle veel rohelist tuppa tooma, siis pühade saabumine võiks mõtte tööle panna. Kui viimasel päeval taibata, siis on muidugi aianduskeskustest muru, lilli ja muud põnevat saada. Kui aga ikka endal mahti ja lapsedki põnevil ootamas, siis võiks ikka ise seemne mulda panna. Meie tõime eile oksad tuppa. Omavahel arutlesime, et

Naise ilu!

Läbi aegade on arutletud naise ilu üle. Mis on see, mis on ilusaim naise juures? Ju on põhjust rääkida, arutleda, jäädvustada, armastada. Õige inimese jaoks on naises kõik ilus. Ja õnneks märgatakse naisi rohkem kui üks kord aastas. Aga ei ole ka paha, kui see tähelepanu mingil hetkel ületab uudistekünnise ja on kohe eriline päev

Hall ei olegi alati nii hall.

Päev ei olnud hall. Lihtsalt on soov näidata, et hall ei tähenda muserdavat, tuhmi ja värvitut. Halliga saab ka ruumi elama panna. Ammu enam ei ole hall, see millega olid kõik sunnitud käima. Nüüd on meie keskkonnas palju halli, mis hoopiski pilku püüab ja positiivsena mõjub.