Võin öelda, et minu elus on olnud aastaid, mida ei tahaks meenutadagi. Kuid siiski ei saa ühegi aasta kohta öelda, et parem kui seda aastat poleks olnud. Kõik aastad on mind õpetanud või järgmiseks etapiks ette valmistanud. Ka halvimad hetked on olnud head selleks, et järgmised ja paremad saaksid tulla. Ja nad on tulnud. Alati tulevad ka head ajad, kui isegi vahel kõige mustemal päeval võib tunduda, et enam ei jaksa ja kuidas kogu maailma raskus saab olla minu õlgadele tõstetud. Hiljem aga avastad, et see ei olnudki kogu raskus ja järgmine hetk on see kellegi teise õlul. Ning kõik see on tegelikult selleks, et me õpiks olema tänulikud  ning mõistaks, et me lihtsalt peame selle teekonna läbi tegema. See ei ole muinasjutt seitsme maa ja mere tagant. See on päris lugu ja päriselt juhtunud üsna Tallinna lähedal. Ja seda juhtub kõigiga. Varuda tuleb pisaraid ja kannatust ning siis avanebki see õnnevärav ning siis lihtsalt pead õppima igast pisemastki hetkest ja võimalusest kõike võtma. Ja kõike selliselt, et on hea tagasi vaadata ja, et on hea seda kõike jagada.

Ma olen tänulik enda perele, eriti mehele, et mul on selline elu. Ma olen tänulik, et ma oskan elu uut moodi vaadata. Ma olen tänulik möödunud aasta eest!