Siia lehele olen tavaliselt lisanud pilte ja mõtteid mingi kindla emotsiooni ajel. Kas mul siis enam pole emotsioone? Ikka on, aga emotsioonid vajavad ka tagasisidet ning siit nö mitte liikuvalt lehelt seda ma ei saa. Facebooki lehel on aga aktiivne liikumine ning materjal uueneb igal päeval. Ja igal päeval lisandub ka uusi lugejaid. Sealne leht nö elab ja aktiveerib ka mind tegutsema.

Aga nüüd siis aktiveeriti mind meiliteel ka siia märkmeid lisama. Ja tänane ilm hoiab meid nagunii toas, sest lõpuks sajab ka meie aias.

Mitmed pilved on end meile näidanud küll paugutades või hirmsa tuulega möödudes, kuid kahe nädala jooksul pole õiget sadu siin olnud.

Mis on kuu aja jooksul aias muutunud? Oleme aias jälginud talvest toibuvaid taimi. Igihaljastest olen saanud ühe puu peaaegu maha võtta, sest mees veel loodab. Minule aga meeldib nautida aia täiuslikku ilu, ilma roostekarva ebamääraste lisadega. Sel aastal on roheline söödav taim rammusam ja nauditavam kui eelmisel aastal. Miks? Seda ma ei tea. Ehk see tuleneb teadlikkusest, et rohelise ja ise kasvatatu söömine on kasulik. Seda hinnates näpistame ka tihedamalt taimedelt lehti söögiks, mis omakorda paneb uusi lehti tärkama. Samas tekkis täna tunne, et kas sellest ikka on kasu. Sest täna, kui käisin puugi vaktsiini tegemas, võeti mult ka vereproov kolesterooli määramiseks. Näitaja oli selline (7,7), et mulle öeldi, et pean toitumisharjumusi muutma. Sain loetelu, mida tohib ja mida ei tohi. Ja ausõna, kuna tegemist on minu tervisega, ei leidnud ma mitte lubatud reast ühtegi toiduainet, mida ma tarbiks, ammugi et liialdaks. Esimesena öeldi mitte kasuliku toitainena sealiha, ja ma tean täpselt millal ma viimati seda sõin – 24.12.12. Näiteks tänane menüü: hommikul 2 rukkileiba salati lehe, tilli ja singiga; lõunal kodujuustu, tuunikala vees, sibula ja ruccola salat ja õhtuks saavad olema veiseliha hakklihaga täidetud paprikad. Vaatme, mis näitaja siis sügisel saab olema. Jätkan rohelisega.

Ja aias, loomulikult rohkelt pesitsevad erinevat liiki linde. Praeguseks on pesadest lahkunud viis pesakonda. Korjasime pesad kenasti kokku, sest teist pesitsust me ei saa ei aiatööde ega ka toas kinni istuva kassi pärast lubada. Loodame, et loodus andestab. Praegu ootame veel, millal musträstaste pesakond lendu tõuseb. Selle pesakonna heaks on ikka kadakas end tõsiselt räsida lasknud. Söötmissagedus ei katke ei päeval ja vahel tundub, et ka mitte öösel. Kuna meid nad ei karda, siis oleme saanud neid jälgida ja vaadata üsna vabalt.

Piltideks siis kõik, mis sobib ilmestama kiirelt möödunud kuud.