Lõpuks siis peale eriliste kookide tegemise olen jõudnud tavaliste klassikaliste kaneelirullideni. Miks sellise ringiga, ei oskagi öelda. Siinkohal kehtib tõesti ütlus, et parem hilja kui mitte kunagi. Peab tõdema, et taigna tegu oli palju kergem, kui ma arvasin. Ma ei oskagi öelda, miks mul oli eelarvamus, et pärmiga jändamine on tüütu. Nüüd isegi ehk pisut piinlik, et varem seda taignategu ette ei ole võtnud.

Uusrisin mitut retsepti varianti ja äratundmine, et seda ma tahan teha, tuli nami-nami retsepti juures.

Valmistamine:
Lahusta pärm soojas vees.
Sulata või väikeses kausis. Lisa toasoe piim ja vala käesoe segu pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja kardemon. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Kata tainakauss rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida.