Jana Ribelis, sisekujundaja
Kui pikale veninud külmad ei ahvatle veel rohelist tuppa tooma, siis pühade saabumine võiks mõtte tööle panna. Kui viimasel päeval taibata, siis on muidugi aianduskeskustest muru, lilli ja muud põnevat saada. Kui aga ikka endal mahti ja lapsedki põnevil ootamas, siis võiks ikka ise seemne mulda panna. Meie tõime eile oksad tuppa. Omavahel arutlesime, et
Saabuvatel pühadel on palju nimesid: ülestõusmispühad, lihavõttepühad, munapühad, kiigepühad, kevadpühad. “Ülestõusmis” tähendab, et Jeesus Kristus on surnust üles tõusnud. “Lihavõtted” aga, et tohib liha võtta, st et teine ja kolmas lihavõttepüha lõpetavad kevadise paastuaja. Lihavõttepühadel on kaks tähendust: üks on kristlik, st Kristuse surmast ülestõusmine, teine seostub kevade sünniga, looduse ärkamisega talvest. Kuigi enamus meist ei mõista nende
Naljakas, kuidas üks teema muutub selliselt aktuaalseks, et pole kohta, kus sellest ei räägitaks. Raadios, ajalehtedes, töökohas ja ka kodus piilud külmkappi, kas on ikka mune, millest küpsetada ja mida värvida. Mis see ka ei oleks – kas kaval turundusnipp hinnatõstmise eel või reaalne kanadega seotud kolimise probleem, aga ei maksa paanikaga kaasa minna. Saame