Arvutasime, mis me arvutasime ja jäime pidama viie aasta peal. Täpselt viis aastat ei ole ma käinud Leedus isa sünnikodus. Kunagi said kõik suved seal veedetud. Need olid sellised tõelised suved, kus sai hommikul välja joostud ja õhtusöögiks tagasi tuldud. Selle aja sisse mahtus ujumas käimine, metsas luusimine, sõja mängimine, jalka tagumine, korvi viskamine ja vareste püüdmine munadega. Ka mõni töö sai tehtud, nagu puude riita ladumine või heina keeramine.
Kõik oli teisiti kui nüüd. Mäletan veel autolavka aegu, kui tuli kindlal päeval ja kindlas kohas olla, et saaks osta leiba, jahu, suhkrut, soola ja võid. Muu kõik kasvatati või sai tehtud piimast. Tegijaks oli muidugi minu vanaema. Kahjuks oli sel ajal minu vanus veel selline, et isetegemise vastu ma huvi ei tundud ja nüüd pean tunnistama, et vanaema oskused jäid mul omandamata. Aga seda mäletan, et toidud olid head. Kas seda põhjustas värskes õhus jooksmine või vanaema oskus? Siin kohal olen kindel, et ikka vanaema oskused. Toidud olid erilised, st kindlasti midagi sellist, mida Eestis lapsed ei saa. Näiteks kartulipannkoogid, külmad supid, Cepelinai, Kugelis, kohupiima pelmeenid, kõikvõimalikud juustud, pekid, suitsutatud singid ja täitsa teistmoodi küpsetatud pirukad.
Mul on hea meel, et me selle 600 km pikkuse sõidu ette võtsime. Kohal olles saime kogeda paljutki, mida ma lapsepõlvest mäletan. Tütrele meeldis õues kausis pesemine ja askeetlikes tingimustes magamine. Heinale magama minek ei ole enam kahjuks võimalik, sest heinateo tehnoloogia on kaasaegne ning lakapeale heina ei laota. Küll olid ka paljud talud muutunud, kas elanike poolest või lihtsalt oli hoone kaasaegsem.
Tädi kodus ootas meid igal õhtul rikkalik õhtusöök ning kuna temal enam lehma polnud, siis piimatooteid saime mekkida naabertalus. Naabertalu pere on rajanud uhke turismitalu www.rozlaukis.com ja seal käisime ka suplemas. Neid kõiki seal kogetud emotsioone kirja ei saa. Aga mul on mõnus kogu pilte, mida vaadates saab ehk ka mõnd maiku veel meenutada.
Täna aga hakkan tegema Leedu tšeburekke. Vaatame, mis välja tuleb.
