Ärimaailmas öeldakse, et tegevused peaksid olema eesmärgistatud. Uuem suund ütleb, et inimene peab tegema seda, mis teda õnnelikuks teeb. Mõistus ütleb, et ma ei ela ära ainult sellest, mis mind õnnelikuks teeb. Miks sellised mõtted? Nimelt sain ma küsitluse, mis on suunatud blogijatele. Täitsin ära, aga samas pani mind see ka mõtlema, kas ma olen blogija? Ma arvan tegelikult, et ma ei ole blogija. Mis eesmärgil on mu koduleht just selline nagu ta on? Miks mul ei ole esilehel enda tehtud tööd või minu kompetentse ülistav tekst? Miks ma siiski aeg-ajalt postitan enda mõtteid ja tundeid siia lehele? Ei oskagi ka ise kohe sellele kõigele vastuseid leida. Vahel lihtsalt tuleb selline soov kirja panna tundeid või kogemusi, mida ma olen viimasel ajal kogenud. Sageli ma suudan kirjapildis kogetu paremini ja selgemalt kokku võtta ning läbi selle tekib hea tunne, et minu elu on täisväärtuslik ja mõttestatud. Ka negatiivsed kogemused elan ma veel kord läbi ja lasen nad endast läbi selleks, et lasta neil siis minna. Üks on selge, et ma ei tee kõike kellegi või millegi pärast – ehk see ongi üks osa sellest, et teha midagi, mis mind õnnelikuks teeb. Ja kuna üldjoontes teeb mind õnnelikuks minu elu: mees, kodu, perekond, minu töö ja minu hobid, siis neid tegevusi aeg-ajalt kokkuvõttes kasvab minu õnn. Teisest küljest, nagu meile teada on, ainult õnnest ja armastusest ära ei ela, siis on siiski minu kodulehel ka info minust kui sisekujundajast. Aga miks ei ole siis minu tööd esikohal ja miks ei ole üldse kõiki minu töid kodulehel? Lihtne, ma ei taha, et keegi sooviks teha koostööd minu näidistöödega, vaid ma soovin, et koostöö huvi võiks tekkida läbi selle, kes ma olen ja alles siis mida ma oskan ja mis sisendit ma suudan anda. Pealegi, kõik kodud on ikka sealsete elanike nägu, kus on kergelt tunda minu käekirja. Ma vähemalt loodan, et see nii on. Kui inimestel ei ole samastumist ja head tunnet teise inimese suhtes, siis teadmistest ja oskustest ei piisa hea tulemuse saavutamiseks. Ma olen tänulik eelkõige toredate inimeste eest, kes minu teele satuvad ja seejärel õnnelik suurepärase tulemuse üle, mis läbi selle kohtumise saavutatakse. Samas ma kogen ka vähem meeldivaid kohtumisi ning olen õppinud, et need ei vii kunagi hea tulemuseni kodude loomisel. Suurepärast tulemust ei anna mitte naeratus näol, vaid ikka ausast ning heast kommunikatsioonist sündiv koostöö. Minu jaoks ei ole sisekujundaja töö autasudele kandideerimine või enda nägemuse teostamine – see on minu poolt parima lahenduse leidmine kodu omanikule. Ja see on võimalik vaid siiras ja ausas läbisaamises. Loomulikult lisaks õnnetundele hea tulemuse üle järgneb ka tasu saamine minu panuse ja südamega asja juures olemise eest ning ka see peaks tulema heast südamest, sest kõik mille sa annad südamega saad sa ka tagasi. Eelöeldu pärast ongi minu kodulehe avaleheks blogi. Kuigi ma ei ole nö traditsiooniline blogija, kes kindla perioodi tagant teeb postitusi.  Kogu seda juttu sooviksin ilmestada mõne mulle olulise pildiga. Piltidega, millelt on näha, mis on mulle südamelähedane. Meeldivate kohtumisteni!