Hea, et otsustasime täna Raekoja platsile jalutama minna. Kuigi jalutuskäik jäi lühikeseks, sest Ketlinil külmetasid põsed ja minul jalad, oli see vägagi emotsionaalne. Väljas oli küll vaid -11C, siis tuule käes tundus ikka külmem. Just see enne jõule käimine kuuse juurde oli tore. Hiljem oleks olnud selline tunne, et teeme tagantjärgi midagi. Ketlini armas kommentaar oli: “Et kuusk nii palju elevust ei tekitanud, kuivõrd tore oli turg.”

Raekoja plats oli imeline, aga tegelikult kurvaks tegi see, et teistel tänavatel kõndides ei olnud kaunistustest jälgegi. Isegi Virukeskusest mööda Gonsiori tänavat sõites ei olnud enam tulekesi, ega ühtegi märki pühade tulekust.

Pühade meeleolu aga oli hinges ja nüüd ka piltidelt näha.