Saabuvatel pühadel on palju nimesid: ülestõusmispühad, lihavõttepühad, munapühad, kiigepühad, kevadpühad. “Ülestõusmis” tähendab, et Jeesus Kristus on surnust üles tõusnud. “Lihavõtted” aga, et tohib liha võtta, st et teine ja kolmas lihavõttepüha lõpetavad kevadise paastuaja. Lihavõttepühadel on kaks tähendust: üks on kristlik, st Kristuse surmast ülestõusmine, teine seostub kevade sünniga, looduse ärkamisega talvest.
Kuigi enamus meist ei mõista nende pühade tõelist tähendust, kui väljaarvata vabapäev ja munade koksimine. Siis võiksime ikka pisut taastada varasemaid kombeid. Sel ajal oli lisaks munade värvimisele kombeks palju liikuda ja kinkida. Kõige tähtsam – kohtuda lähedastega.
Ja lauale panemise mõtteid saab Silvia Kalvik raamatust Pühade- ja tavanditoidud:
Mõnes kohas toodi suur tükk liha lauale, teisel keedeti Suure Laupäeva õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi. Pühadelauale kuulusid varakevadel kättesaadavamad toidud, nagu kohupiim, magus kohupiim munaga (pasha), kohupiimapirukas, sai, praetud kala, silk sibulaga, piim, kohv, mitmesugused munatoidud, nagu munavõi murulauguga, munapuder.
Ilusaid pühi koos lähedastega ja ilusate laudade taga!
Pildid: stylizimo.com, boligpluss.no, www.marthastewart.com, www.schonnemann.dk