DSCN3650

Värvid kultuurides ja usundites

Üsna hea, et me praegu enam nii ei mõtle…

Must – värv, mis läänemaailmas seostub surma, pimeduse, nõiduse ja leinaga, kujutab kaotust ja äraolekut. Hiinas on talve sümboolikaks must. Must seostub ka ebausu sümboolikaga – mustad kassid, mustad päevad, must turg, must nimekiri.

Hall – vanaduse, kurbuse ja masenduse värv. Samas üsna neutraalne värv, mis ei seostu kunagi ülevoolavate tunnete ega halvaga. Kristlikus kultuuris seostatakse halli eelkõige hinge surematusega. Samuti on on hall loobumise, alandlikkuse, melanhoolia, osavõtmatuse ja tuima silmatorkamatuse värv.

Hõbe on rikkumatuse, kõlbelise puhtuse ja kõneosavuse värv. Sümboolselt on hõbe lunaarne, naiselik ja jahe metall. On seostatud ka lootuskiire ja tarkusega.

Valge – kõige enam on seoseid pühadusega ja seda peaaegu kõikides kultuurides. Pruudid kannavad enamasti valget, sest läänekultuuris omistatakse valgele süütuse ja puhtuse tähendust. Samas sümboliseerib valge ka ausust. Ka valgel on negatiivseid külgi – ta on hirmu, arguse, alistumise, külmuse, tühjuse ja surmakahvatuse värv. Kristlikus kultuuris sümboliseerib valge tõde, headust, usku, puhtust ja jumalikku elutarkust.

Liiliavalge seostub kristlikus kultuuris paljude pühalike toimingutega: ristimine, leeritamine ja esimene armulaud.

Kollane seostub Euroopas pettuse, vihkamise, õeluse, reetmise ja äraandmisega. Seevastu Islamimaades on kollane tarkuse väljendaja. Hiinas seostub kollane kõige kuninglikuga. Egiptuses aga häbi, kadeduse ja kiuslikkusega. Kollane oli Hiinas pruutide nooruse ja neitsilikkuse näitaja, õnne ja viljakuse värv.

Safranivärv sümboliseerib alandlikkust.

Kuldne tähistab paljudes kultuurides ja usundites päikest, valgustamist ja valitsemist. Kuld on vastupidav, kulumiskindel, töödeldav ning kallis. Nii tähistabki ta puhtust, peenust, vaimset valgustatust, tõde, harmooniat, tarkust, maist võimu, hiilgust, suursugusust ja rikkust.

Oranž on tule ja lõõmavate leekide värv. Hiinlastele ja Jaapanlastele on kollane ja oranž armasuse ja õnne värvid.

Roosa on läänemaailmas just väikeste tüdrukute värv. Seostatav eelkõige keha, hingelise läheduse, meelelisuse ja üldse naissooga.

Punane on elu, tule, sõja, energia, agressiivsuse, hädaohu, poliitilise revolutsiooni, tegevuskihu, emotsioonide, kire, armastuse, rõõmu, pidulikkuse, vitaalsuse, tervise, tugevuse ning nooruse aktiivne ja mehelik värv. Olgugi, et punane on pühavärv, on ta ka Saatana värv. Indias ja Hiinas seostub punane ka pulmadega, sümboliseerib õnne ja viljakust.

Purpur on veelgi suursugusem värv kui punane – kuninglikkuse ja auväärsuse värv. Purpur on ka õigluse värv.

Helesinist võib kõige enam kohata õigeusklike ikoonidel, india jaatratel ja buda mandalatel. Helesinine värv osutab rahustavat ja lepitavat mõju inimese psüühikale.

Sinine on puhtuse, vee, rahu, taeva, lõpmatuse, igaviku, tõe, pühendumise, usu, süütuse, kõlbelise puhtuse, rahu, vaimse ja intellektuaalse elu, ideede, mõistuse ja heade soovide ning mõtete värv. Sinine on kõigist värvidest kõige jahedam värv.

Violett pole kristlikus kultuuris iseseisev värv, vaid punase ja musta segu. Ta sümboliseerib patukahetsust, on poolleina väv. Sümboliseerib ka mõõdukust, vaimsust ja patukahetsust.

Roheline on kevade, elu ja nooruse värv. Samuti tähistab roheline kõige uue algust, noorust, elu ja rahu.

Pruun on värv, mis seostub vanadusega. Paljudes kultuuride seostub ka maaläheduse, mulla, sügise ning pimeduse saabumisega.

Kõikide värvide kombinatsioon – vikerkaar – on läbi kõikide aegade ja kultuuride tähendanud alati midagi püha ja seletamatut ning olnud jumalik kingitus.

T. Niiberg, T. Niiberg “Värvide maailm”, Maalehe Raamat, 2003.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga



*