Jana Ribelis, sisekujundaja
Arvasin, et olen sel kuul aktiivsem postituste lisaja. Aga on läinud teisiti. Omades rohkem vaba aega, olen ma rohkem hõivatud kui ilma ajata. Huvitav tähelepanek :). Ja selliselt olengi lasknud mööda tähtsa päeva – kevade saabumise. Samas jällegi nagu ei oleks mööda lasknud, sest sel aastal on kevad saabunud vaid kalendri järgi. Mul ei ole
Kui pikale veninud külmad ei ahvatle veel rohelist tuppa tooma, siis pühade saabumine võiks mõtte tööle panna. Kui viimasel päeval taibata, siis on muidugi aianduskeskustest muru, lilli ja muud põnevat saada. Kui aga ikka endal mahti ja lapsedki põnevil ootamas, siis võiks ikka ise seemne mulda panna. Meie tõime eile oksad tuppa. Omavahel arutlesime, et
Läbi aegade on arutletud naise ilu üle. Mis on see, mis on ilusaim naise juures? Ju on põhjust rääkida, arutleda, jäädvustada, armastada. Õige inimese jaoks on naises kõik ilus. Ja õnneks märgatakse naisi rohkem kui üks kord aastas. Aga ei ole ka paha, kui see tähelepanu mingil hetkel ületab uudistekünnise ja on kohe eriline päev
Täna on küll selline päev, kus enamus meist eelistaks linnulaulu ja lume alt paistvat maad. Siis loodusel on siiski teised plaanid ja taaskord on kõik pehme ja valge lumekorra all. Suusatamiseks ja aknast välja vaatamiseks on see ilm imeline. Aga sõiduteel on need augud lume alla peitu läinud ja see enam nii tore ei ole.
Päev ei olnud hall. Lihtsalt on soov näidata, et hall ei tähenda muserdavat, tuhmi ja värvitut. Halliga saab ka ruumi elama panna. Ammu enam ei ole hall, see millega olid kõik sunnitud käima. Nüüd on meie keskkonnas palju halli, mis hoopiski pilku püüab ja positiivsena mõjub.
Praegu on meid koju klammerdanud küll ebameeldiv haiguselaine, kuid olukorra väljakannatamatuse teeb mõnusamaks kudumine. Käsil on esemed, mis toovad kevade lähemale ja mis teevad lapse nii armsakeseks. Kuigi poodides on saadaval kohati ka ühe lõngatoki hinnaga mütsikesi, siis oma näppude vahel valminud mütsike on kohe kordades kaunim. Pildid inspiratsiooniks, kuniks enda töö valmib.
Kuigi meie talv on olnud ka imeline, siis ikkagi on kevad see, mis paneb hinge põues helisema. Akent avades on juba üksikute linnukeste rõõmulaulu kuulda. Mis nüüd päev-päevalt üha valjemaks hakkab minema. Igal kevadel hakkab aga minu hing kasvuhoonet igatsema. Mitte sellist tavalist, mida lapsepõlvest vanaemadel mäletame. Ikka sellist erilist, kus saaks istuda ja kohvi